Vigala Sass toitumisest
Vigala Sass toitumisest
selleks, et organism funktsioneeriks normaalselt, peab keskmine inimene päevas ära sööma 2,5 - 3 kg toitu, mille kalorsus on kokku 288-3000kcal ning jooma 1,5 l vedelikku. Valgud, rasvad ja süsivesikud peavad olema õiges vahekorras: 1 osa valku, 0,8 osa rasva, 2 osa süsivesikuid (kui on soov kaalust alla võtta) ja sellest vahekorrast kõrvale kalduda ei tohi, siis on parem juba täielik nälg, kui dieet, kus see vahekord on rikutud, kirjutab ta. Süüa võib kõike isu järgi, kuid menüüs peab kindlasti olema toores puu- või köögivili, keedetud või hautatud köögivili ja kala ning kahekordselt keedetud ja alles siis toidule lisatud liha. Liha ta soovitab üldiselt vähe, eriti haiguste ajal ja kuumadel päevadel, sest liha sisaldab puriine ja oksalaate, sest ka kõige paremini valmistatud liha ei seedu korralikult ära. Sealiha seedub 35-40 % ulatuses ja loomaliha 65 -70 % ulatuses ja seegi vaid taimse toidu lisamisel. Normaalsel toitumisel peaks 40-50% valgust saama loomse valguna piimatoodetest ja kalast, harvem lahjast lihast, 2-3 korda nädalas 100 g korraga. Lihapäevad olgu pidupäevadeks. Üldiselt peaks kõik vaimsete kõrguste poole püüdllejad inimesed meil parasvöötmes olevad taimetoitlased, kes söövad ka piimasaadusi. Ideaalis aga peaks tema sõnul toituma puuviljadest, leivast,, piimasaadustest, lisaks pisut mune ja mett. Taimne toit koos vähese loomse valguga (piim, kana- või noorlooma, munad) on kõige tõhusam toitumisviis haiguste vältimiseks. Eriline koht peaks olema kohupiimal, mis esiteks sisaldab 13- 16 % valku ja teiseks ei leidu taimses toidus näiteks kohupiimas sisalduvaid inimesele hädavajalikke aminohappeid metioniini ja trüptofaani. Ühel söögikorral tuleks näiteks süüa üht jahutoitu või peaks kogu söögikord sisaldama vaid tärklist (leib, kartul, riis). Teise toidukorraga võiks süüa juurvilja ja liha. Seda reeglit arvestades kergendame organismil vajalike seedeferm1. Hommikul tõustes ja õhtul enne magamaminemist on soovitav juua klaas vett
või klaas SUHKRUTA teed.
2. Toit ei tohi olla liiga külm ega liiga kuum. Külmad road peaksid olema toatempera-
tuuril, soojad 2-3 kraadi kehatemperatuurist soojemad.
3. Söögivaheagadel ei ole soovitav süüa, küll aga võib juua (vett, puu-või juurvilja-
mahla, vadakut, õllepärmi, meevett).
4. Kellel on kaasasündinud mao ülihappesus (see pole haiguslik nähtus) ning veidi
aeglasem ainevahetus, peaks kindlasti sööma kindlatel kellaaegadel. Söögi alla ja
söögi peale tuleb juua palju piima, sest piima seedimiseks kulub palju maohapet.
Söömine kindlatel kellaaegadel on tähtis ka mao alahappesusega inimestele.
5. Tervele inimesele pole söömine kindlatel kellaaegadel oluline, vaid süüa tuleb siis,
kui kõht on tõesti tühi, kui tuntakse nälga.
6. Enne magamaminekut ei tohi kunagi süüa rohkem kui mõni küpsis ja tee või klaas
piima. Õhtusöögi ja magamamineku vahe peab olema minimaalselt 3 tundi, soovi-
tav aga 4 tundi.
7. Terve inimene ei tohiks pärast sööki puhata pikali, vaid ikka aktiivselt. Väsimuse kor-
ral tuleks puhata enne sööki, lõuna paiku.
8. Tervislik on süüa 5-6 korda päevas, olgu siis ooteks kas 100-200g puuvilja või õun+
leivatükk või tomat+ saiatükk (70g + 100g). Menüüst tuleb välja jätta lihapuljon-
gid, sest nendes on tihti säilinud kehast välja viimata puriinide, kusi-ja oksaalhappe
jäägid, mis neerude vaegtalitluse korral jäävad liigestesse, põhjustades mitmesugu-
seid haigusi ( artriidid jne.).
9. Inimene ei ela sellest, mida ta suust sisse ajab, vaid sellest, mida keha omastab.
Toiduaineid võib söögikordade ajal alati vahetada, kuid valkude, rasvade ja süsi-
vesikute vahekord peab jääma muutumatuks, põhjendab Sass.
selleks, et organism funktsioneeriks normaalselt, peab keskmine inimene päevas ära sööma 2,5 - 3 kg toitu, mille kalorsus on kokku 288-3000kcal ning jooma 1,5 l vedelikku. Valgud, rasvad ja süsivesikud peavad olema õiges vahekorras: 1 osa valku, 0,8 osa rasva, 2 osa süsivesikuid (kui on soov kaalust alla võtta) ja sellest vahekorrast kõrvale kalduda ei tohi, siis on parem juba täielik nälg, kui dieet, kus see vahekord on rikutud, kirjutab ta. Süüa võib kõike isu järgi, kuid menüüs peab kindlasti olema toores puu- või köögivili, keedetud või hautatud köögivili ja kala ning kahekordselt keedetud ja alles siis toidule lisatud liha. Liha ta soovitab üldiselt vähe, eriti haiguste ajal ja kuumadel päevadel, sest liha sisaldab puriine ja oksalaate, sest ka kõige paremini valmistatud liha ei seedu korralikult ära. Sealiha seedub 35-40 % ulatuses ja loomaliha 65 -70 % ulatuses ja seegi vaid taimse toidu lisamisel. Normaalsel toitumisel peaks 40-50% valgust saama loomse valguna piimatoodetest ja kalast, harvem lahjast lihast, 2-3 korda nädalas 100 g korraga. Lihapäevad olgu pidupäevadeks. Üldiselt peaks kõik vaimsete kõrguste poole püüdllejad inimesed meil parasvöötmes olevad taimetoitlased, kes söövad ka piimasaadusi. Ideaalis aga peaks tema sõnul toituma puuviljadest, leivast,, piimasaadustest, lisaks pisut mune ja mett. Taimne toit koos vähese loomse valguga (piim, kana- või noorlooma, munad) on kõige tõhusam toitumisviis haiguste vältimiseks. Eriline koht peaks olema kohupiimal, mis esiteks sisaldab 13- 16 % valku ja teiseks ei leidu taimses toidus näiteks kohupiimas sisalduvaid inimesele hädavajalikke aminohappeid metioniini ja trüptofaani. Ühel söögikorral tuleks näiteks süüa üht jahutoitu või peaks kogu söögikord sisaldama vaid tärklist (leib, kartul, riis). Teise toidukorraga võiks süüa juurvilja ja liha. Seda reeglit arvestades kergendame organismil vajalike seedeferm1. Hommikul tõustes ja õhtul enne magamaminemist on soovitav juua klaas vett
või klaas SUHKRUTA teed.
2. Toit ei tohi olla liiga külm ega liiga kuum. Külmad road peaksid olema toatempera-
tuuril, soojad 2-3 kraadi kehatemperatuurist soojemad.
3. Söögivaheagadel ei ole soovitav süüa, küll aga võib juua (vett, puu-või juurvilja-
mahla, vadakut, õllepärmi, meevett).
4. Kellel on kaasasündinud mao ülihappesus (see pole haiguslik nähtus) ning veidi
aeglasem ainevahetus, peaks kindlasti sööma kindlatel kellaaegadel. Söögi alla ja
söögi peale tuleb juua palju piima, sest piima seedimiseks kulub palju maohapet.
Söömine kindlatel kellaaegadel on tähtis ka mao alahappesusega inimestele.
5. Tervele inimesele pole söömine kindlatel kellaaegadel oluline, vaid süüa tuleb siis,
kui kõht on tõesti tühi, kui tuntakse nälga.
6. Enne magamaminekut ei tohi kunagi süüa rohkem kui mõni küpsis ja tee või klaas
piima. Õhtusöögi ja magamamineku vahe peab olema minimaalselt 3 tundi, soovi-
tav aga 4 tundi.
7. Terve inimene ei tohiks pärast sööki puhata pikali, vaid ikka aktiivselt. Väsimuse kor-
ral tuleks puhata enne sööki, lõuna paiku.
8. Tervislik on süüa 5-6 korda päevas, olgu siis ooteks kas 100-200g puuvilja või õun+
leivatükk või tomat+ saiatükk (70g + 100g). Menüüst tuleb välja jätta lihapuljon-
gid, sest nendes on tihti säilinud kehast välja viimata puriinide, kusi-ja oksaalhappe
jäägid, mis neerude vaegtalitluse korral jäävad liigestesse, põhjustades mitmesugu-
seid haigusi ( artriidid jne.).
9. Inimene ei ela sellest, mida ta suust sisse ajab, vaid sellest, mida keha omastab.
Toiduaineid võib söögikordade ajal alati vahetada, kuid valkude, rasvade ja süsi-
vesikute vahekord peab jääma muutumatuks, põhjendab Sass.